11.10 klassikirjand
10.10 KT SÕNALIIGID( küs vihikust)
Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis
osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest
küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi, õieti ja õigesti,
enamus ja enamik.
JÄRGI tähendab ’põhjal, alusel’: koolis käib õppetöö tunniplaani järgi, toimisin tema õpetuse järgi.
JÄRELE
kasutatakse tähenduses ’üle, alles, kannule’: seisin järjekorras teiste
järele, küsi järele, võileivad jäid järele, igatsen su järele.
ÕIETI
tähendab ’õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult’: me pole õieti
tuttavadki, ma pole täna õieti midagi söönud, läksin sinna õieti ainult
tema pärast.
ÕIGESTI tähendab ’nii nagu on õige, õigel moel’, vastand on valesti: õpilane vastas õigesti, kell käib õigesti.
ENAMUS
tähendab ’arvuline ülekaal’, vastand on vähemus: naised on õpetajate
hulgas enamuses, parlamendi enamus pooldab seda presidendikandidaati.
ENAMIK
tähendab ’suurem osa’: enamik talusid osteti välja, rong peatub
enamikus jaamades, enamikul töötajaist on pühapäev puhkepäev.
ENNE varem : ENNE MÕTLE JA SIIS ÜTLE!
ENNEM pigem : Ennem surm, kui niisugune elu!
VAHEL mõnikord, võib olla ka asend: Tulge meile vahel külla! Raamatul on järjehoidja vahel.
VAHEST ehk, võib-olla: Vahest tuleb ta täna?